nii.

arvestades, kuidas siinkandis valitseva protestantliku tööeetika järgi on laiskus kõige suurem nono, on käesolev hetk nii piinlik, kui ka eriti fenomenaalne.

ja arvestades, et reedel algab uus rattamatkahooaeg, on praegu ilmselt tõesti kõige viimane hetk arveldada eelmise hooaja võlad.

niisiis, ilma pikema keerutamiseta --

LUGUSID SELLEST, KUIDAS HANNA, PIIA JA KAARIN 2004.AASTA JUULIS RATASTEGA MATKAMAS KÄISID

nikerdasin, mis ma nikerdasin, aga valmis nikerdasin...

h

magistriprojekti tollendamal päeval olen suutnud ennast herneks vihastada. pöördusin heauskselt õigustõlkekeskuse poole, et lasta pilk üle riigikogu valimiste seaduse tõlkelt ja kontrollida mõningaid sõnu. alguses tundus see tekst mulle lihtsalt kummaline, kuidagi poosetatult elokventne. (no miks, oh miks peks ütlema "Estonian citizens who have attained 18 years of age by election day", omandanud 18 eluaastat?), aga mida edasi ma lugesin, seda kurjemaks ma sain.

ma mõistan seda probleemi, et ei ole olemas sellist ühest allikat, kust kõiki neid termineid võtta ja ilmselt on isegi onu silvet osad asjad lihtsalt tagumikust välja tõmmanud. aga siis võiks asjale vähemalt loominguliselt läheneda. ja osade asjadega, millel on siiski laialdaselt kasutatud vasted olemas, oldi siiski kergema vastupanu teed mindud.

kui ma olin jõudnud 24 paragrahvi juurde (iroonilisel kombel on selle nimi "Checking correctness of information entered in polling list and correction of errors", pealkiri, milles ma näen kohe vähemalt ühte lollakat terminiviga ja mõnda grammatikakiiksu) ja lugesin sealt, et linnasekretär on nende arvates city secretary (palju neid citysid nende arvates eestis on? antsla city?), siis sai mul mõõt täis ja ma pidin siia seletama tulema.

vabandust.

h

minu toa akendel ei ole kardinaid. minu esimese korruse tänavapoolse toa akendel. õnneks maja ise ei ole tänava ääres, aga kui sissesõidutee otsast sisse vaadata, siis näeb otse minu toa tagaseina (ja fookuse õigel sättimisel loomulikult ka kõike seda, mis nende kahe punkti vahele jääb). ja maja ees laovad mehed (vahelduva koosseisuga duo) plaate. nii et ma pean oma hommikusi riietevahetamisi hoolikalt planeerima.

lennukid sõidavad nii madalalt üle, et võiksin lihtsalt vaatlusandmete põhjal koostada erinevate lennufirmade graafikud. praegu just maandus näiteks mingi "estonian airi" lennuk.

aga õunapuuõisi on kõik kohad täis. mitte ainult meie aias, vaid igal pool. eile jalutasin õhtul liivalaiast koju ja kõik aiad olid nagu paksu lume all. ja isa ülemise korruse kaptenisilla illuminaatorist on pilt selline:



h

ma elasin terve oma lapsepõlve ilma ühegi sahtlita. esimesed sahtlid sain ma oma kasutusse alles siis, kui ma ülikooli läksin ja siis ei olnud need ka minu omad, vaid kuulusid selle kirjutuslaua juurde, mis minu esimeses üürikas oli. nüüd võin siin oma uues toas ringi vaadates kerge vaevaga juba kaksteist sahtlit loendada. juba selle järgi võib tunnetada teatavat järsku tõusu elukvaliteedis. nagu ka selle järgi, et kui ma kell 18.02 rahvusraamatukogus laua tagant püsti tõusen, siis olen ma juba pool seitse jala kodus.

nüüd on probleem ainult selles, et mul ei ole siin ühtegi riiulit. ja pooled mu asjad on endiselt mustakal. pluss, kui tekib tungivalt vajadus midagi telekast vaadata, siis pean ma ka sinna minema. seda vajadust eriti tihti õnneks ei teki, aga täna näiteks oli selline olukord. pärnu maantee oli viru ringist kuni tammsaare tee viaduktini ühtlaselt paduumbes, pärast seda läks natuke lahedamaks (ilmselge märk sellest, kuidas tallinna praegune liiklusskeem ei suuda seda suurenevat jõukust varsti enam hallata).

koju jõudes investeerisin neli tundi oma elust ja väärtuslikust teaduse tegemise ajast tennisemängu, kus oli küll palju draamat ja mis murdis mu südame, aga päris hoogu kunagi sisse ei saanudki (ilmselt oleks mu süda muidugi murdunud ka siis, kui safin oleks finaali jõudnud, sest kõigi eelduste kohaselt olen ma selle ajal veel jalgrattamatkal. nüüd vähemalt on üks tähelepanuhajutaja vähem). ja siis tulin bussiga veerenni tagasi, mis tänu suvisele aastaajale ei olnud eriti piinarikas ettevõtmine. kristiine keskuse juures üritasid mingid noormehed välgumihkilga süüdata seda grilli, mis suurtel reklaamplakatitel kanakoibade all on.

h

nii palju siis selleks korraks. saabki rahulikult teadusele ja logistikale pühenduda. järgmiste võistlusteni...

h

olude sunnil olen ikka pidanud saama eurospordi kodulehe pidevaks kliendiks. õnneks ei pea refreshi vajutama, see vajutub seal ise. aga ma tunnen, kuidas see, kes seal apdeitte teeb ikkagi täiest hingest püüab meile õnnetutele telekata ja rahata kontoriinimestele fiilingut edasi anda. eile kasutas ta iga lause lõpus vähemalt kolme hüüumärki. tänane apdeittija rakendab oma kaherealiste kommentaaride dramaatilisemaks tegemiseks ilukirjanduslikumaid võtteid:

....the pair sipping fervently on isotonic beverages specially cooled to deal with the soaring, searing heat beating down on Roland Garros.

või

Gonzalez applies a damp towel to his head, but it won't do him much good. He'd be better off trying to whip Federer with it in an old fashioned boarding school-style jape.

aga ei, see pole siiski riil diil. kui ma prantsusmaal olla ei saa, siis ma oleks pigem kodus teleka ees. aga kindlasti mitte siin, näoga kiviseina poole.

ise käisin täna kursaõdede-riigiametnike lantshil. teel sinna kohtasin kedagi, keda pole kümme aastat näinud ja ta tundis mind ära. seda ei juhtu küll peaaegu kunagi. ma arvan, et ma pole eriti mälestusväärne. samas, esimesi armastusi ju ikka ei unustata. või kuidas?

h

hommikul äratas mind malltamm, kellel oli järjekordne tööots pakkuda. võtsin vastu. loodetavasti saab raha ka. õnneks on üritus alles juuni lõpus-juuli alguses. samas ma natuke siiski murran pead selle üle, kust ma peaksin tööd saama, kui ma seda kooli kaudu enam ei saa.

aga kui mul tuleb jälle meelde prantsuse lahtisi vaadata (sest ühe telekaga ja ühe telekata kodu ja raamatukogu vahel liikudes läheb see ikka ja jälle meelest ära), siis tuleb tagasi ka kiusatus lõputöö hoopis tennisesõnavarast teha. off the top of my head loetlesin kohe umbes 60 sõna, siis jäin natuke jänni. pealegi ei tea ma mõnedele sõndaele üldsegi eestikeelseid vasteid, sest ainuke kokkupuude eestikeelse tennisekommentaariga on mingid iidsed margus uba poolt porgandihäälega tehtud ülekanded. valimistest on ilmselt siiski lihtsam teha. peaksin ilmselt siiski selle juurde jääma, eriti arvestades, et tähtajani on vähem kui kolm nädalat.

h