busride from hell. tavaelu ei ole enam elementaarselt turvaline kui inimesed arvavad, et ühiskondliku elu algtõed on lihtsalt tüütud takistused. nagu see bussifirma, mis saatis meile bussi, mis iga kümne minuti tagant, kangekaelse järjekindlusega katki läks. ja kui me võrru jõudsime, siis sõitis juht lihtsalt ühele väikesele opelile kumeda mütsuga tagant sisse. poole tunni pärast tuli politsei, lasi kõigil asjaosalistel torusse puhuda ja kontrollis juhilube ja asju. selgus, et meie omal ei olnudki bussijuhtimise lube (ilmselt vist d-kategooria). helistasime omanikule, sõimlesime pisut, see lubas tartust teise bussiga meile järele tulla. passisime siis tund aega seal jahenevas bussis ja siis see tuligi ja vedas meid tartusse. raha keeldus tagasi andmast, sest me olla niigi üliodavalt saanud, lubas teha hoopis meile tasuta sõidu (ilmselt me tahame küll sellise firmaga veel kuskile sõita). ja sõnas veel kuldse lause: "ega load ei sõida, mees sõidab!". juba neli aastat.


ise olengi omandanud selle suurepärase ootamisstrateegia. üsna täiuslikult. elu peaaegu ei häiri mind enam. ei puuduta eriti ka.


Beverly Craven "Promise Me"


h

kuidagi õnnestub ikka iga sügis, umbes täpselt praegusel ajal mingisse korralikku pöördesse sattuda. kui lihtsalt peab tormama ühelt ürituselt teisele ja igal pool on üsna fun, aga mingi hetk avastad, et kõige-kõige rohkem maailmas tahaks lihtsalt kodus magada. ainult, et selleks ajaks ei tule enam meelde, kus kodu on. mul on tunne, et siit see jälle hakkab. vähemalt ei pidanud eilsel rebastepeol hommikuni passima ja siis, surm silme ees, kella kuuese rongiga tartusse kolistama (äärmiselt tavapärane stsenaarium), vaid sai kaheteist ajal (siis kui endale tundus veel, et tahaks edasi olla, mis on põhimõtteliselt hea asi, sest mingit neutraalsemat varianti ei olegi, üks hetk lihtsalt kukub kell ja siis tunned ainult, et tahaks väga koju) autoga tartusse tagasi. aga üle tüki aja oli jälle pidu, mis mulle väga meeldis.


täna hommikul kell kaheksa bussi peale, kell 11 juba tallinnas, kadriorus juuksurisse (juuksur suutis kõik hinge pealt ära rääkida, oma suhteprobleemid ja asjad -- pärast tunnistas ise ka, et pole veel kellelegi seda kõike rääkinud...), siis linna, kust suutsin kohe kõige esimesest ettejuhtuvast kingapoest (vv passaazhi abcking) leida endale saapad, siis raamatupoodi (beriti kingitus -- paulo coelho veronika otsustas surra), siis koju riideid pesema, siis sandrale blog, siis beriti sünnale.


beriti isa oli kole popp ja noortepärane, edasi diskosse siiski ei läinud, aga palju ei puudunud, tundis ennast täitsa vabalt. mind isiklikult tüütaks selline isa ilmselt varsti ära... võib-olla lihtsalt sellepärast, et minu enda oma pole kunagi popp ja noortepärane (selle algupärases, õrnalt küünilises tähenduses).


homme hommikul kell seitse jälle tartusuunalisele bussile, et kell pool üksteist istuda vanemuise alumises parklas järgmise bussi peale ja kihutada koos vironustega pähnisse sügispäevadele. täna hommikul juba magasin tartu-tallinn liinil kaela ära. tahaks lihtsalt magada... h

sain täna lõpuks ometi selle lepingu sõlmitud. tundub väga niimoodi, et jaanuaris lähebki soome-minekuks. vestlus riinkikkasega läks ka täiesti tsiviliseeritud võtmes, ilmselt oli tal täna vahelduseks hea tuju. andis mulle lõpuks isegi ilusa tibukollase teesärgi. selja peale on kirjutatud, et 'erasmus' ja 'euroopasse õppima'. tunniplaani saatsin ka soome ära, endal süda tilkus verd. nii palju häid aineid jäi täitsa võtmata.


liisuga sain ka täna kokku. olime juba mõnda aega üritanud seda ettevõtmist orkestreerida, aga ebaõnnestunult. tänane oli järjekordne plusspunkt spontaansuse kapsaaeda. olin just ujumast tulnud ja veel riietusruumis, kui ta helistas. käisime panges. kolm tundi. nüüd olen jälle asjadega kursis. aga ikkagi natuke raske on haarata, et ta saabki jaanurais lapse. nagu selgus on minu klassi tabanud väikestviisi beebibuum. indrek sai augustis isaks (poja nimi pidavat olema lars indrek, indrek sellepärast, et värske isa jõudis järeldusele, et poeg on sama lahe mees kui ta ise). ja jon saab ka varsti...


peale kõige muu tuli täna ilmselt maha ka esimene lumi. kuigi süda tilgub verd, kui seda asja seal lumeks nimetan. terve päeva on olnud lihtsalt uskumatult rõve ilm ja seda märga möga on kõikidest rõivapragudest sisse sadanud. ehk sulab hommikuks ära ja kõik on hästi nagu enne.


The Beatles "Fool On a Hill"


h

nädalavahetus well spent. eile väike trett kagueesti radadel, rääkimata laspepõlve radadest, täna väike pannkook, courtesy of amicad. kinos olen ka lausa kaks korda käinud.


reede oli rahvusvahelise suhtluse päev, mida edasi, seda paremaks läks. hommikul sain ungarist kirja, mida olin tegelikult juba mõnda aega oodanud. mitte päris konventsionaalne kirjasõprus, aga midagi sinnasuunas. arvestades, et enamiku inimeste jaoks oleksid päriskirjad inimestega suhte hoidmiseks nagunii liiga tüütu moodus, on vist veidi ülekohtune väita, et sellel konkreetsel juhul on suhtlemine natuke liiga tavapärane. aga õhtupoolikul kodust välja minnes koukisin postkastist välja kadri kirja, mis oli ikkagi hoopis midagi muud. mõnusalt paks, puhas käeshoidmine juba korralik adrenaliinisüst. ja ilmselgelt mitte kiri iseeneses, vaid minuga rääkimine.


ja õhtul, kui me kaariniga vildes kakaotasime, ta helistas. päriselt ka, kostus nagu tema ja rääkis nagu tema räägib ja... ainult, et oli parajasti teisel pool maakera... ilmselt rääkis ennast pankrotti, sest kõne kestis vist tõesti üle veerand tunni. aga see oli lihtsalt nii suurepäraselt normaalne, et kumbki meist ei raatsinud toru ära panna. sakib täiega, et keset seda suurepärast informatsiooniajastut ei ole ikkagi võimalik inimestega vabalt suhelda. et vahemaad ikkagi niipalju loevad. kuigi sellel kõigel võib olla mingi teistpidi suunatud väärtus -- et kui suhtluskanalite avamine on nii komplitseeritud, siis oskame me seda niipalju rohkem hinnata, kui see ikkagi õnnestub... aga ma tahaksin lihtsalt, et niimoodi oleks kogu aeg, et kogu aeg kui midagi öelda on, siis saakski seda lihtsalt öelda. mitte ei oleks nii, et kui ütlemiseks võimalus avaneb, siis läheb kõik vajalik ja hea lihtsalt suure ähmiga meelest ära...


ja veel, täiesti kontekstiväliselt, osade inimestega on natuke raske koos olla. imelik, et lõppkokkuvõttes ei ole sellest mingit vahet, ma ei lõpeta sellepärast nendega koos olemist. sest see ei ole nii tähtis. oluline (tegelikult ainuke oluline asi) on see, mida mina ise teen, see mis on minus endas. aga osades inimestes on mingit agressiivset ükskõiksust selle vastu, mis neid parasjagu ümbritseb. see ei meeldi mulle.


Jääboiler "Ja puud on punased"


h

ma arvan, ma peaksin hakkama kõike ainult käsikirjas tegema, sest käekiri on mul ilmselt täiuslik. blogi sissekandeid ka, kuigi see nõuab natuke tehnilist nuputamist. täna hommikul toodi seda kogu klassi ees välja kui üht eriliselt toredat ja head käekirja. ja teised peale hullu rootsi keele õpetaja ka arvavad, et see on nii ilus... h

olin täna meelega tubli. rohkem ei ole, aitab küll. jõudisn rootsi keelde (see õpetaja on ikka natuke spooky, muidu oleks ehk naljakas, aga sellisel ebainimlikul kellaajal on spooky) ja siis isegi projektijuhtimisse ja siis läksin ka lähis-idasse, mis oli ilmselgelt liig. ma ei tea, kas see tuli sellest, et elina mulle rääkis, kuidas ta eelmine kord seal magama jäi või sellest, et ma olin hommikul nii vara üles ärganud, aga silmade lahtihoidmine nõudis suurt füüsilist jõudu. siis tulin koju ja keegi oli kusagil siinkandis kooki küpsetand ja ma sain ka osa ja see oli kole hea.


olen siin viimasel ajal mõne asja peale mõelnud, aga ma arvan, et ma säästan neid mõtteid praegu, ehk läheb kusagil mujal vaja. see pole muidugi mu kolme lugeja vastu aus, aga ehk nad saavad seda siis sealt mujalt lugeda. ma olen lihtsalt mõelnud, et miks ma teen asju, millesse ma ise ei usu, mis polegi üldse nagu mina. et kust see tuleb ja mida see tähendab. igatahes see ei meeldi mulle. väsitab rõvedalt.


jälegist rootsi keele manu nüüd.


Frankie Valli and the Four Seasons "Oh What a Night (December '63)"


h

meeletu akadeemilis-bürokraatiline maraton. seks ja linn jäi nägemata sellepärast (aga mulle tundub, et ma olen seda osa juba näinud). niipaljuniipalju tähtsat ja olulist sai otsustatud. nüüd peaks sukelduma rootsi keele õpingutesse ja see peaks tipnema homme kell 8 loengusse jõudmisega.


eile öösel tegin lõpuks niipalju ära, et lisasin paar asja nii enda kui sandra kodulehele. ikkagi jäi väga poolik, aga vähemalt mingi progress. järgmisel paaril vabal hetkel jätkan. muidu ei ole palju miskit uudist. ehk homme koguneb.


lolli hotiga on mingi jama, nii et ma ei saa kätte seda ühte kirja, mis mul seal kuuldavasti on. samas ei saa ma ka mõnda väga olulist kirja saata... igatahes.


Chet Baker "Angel Eyes"


h